Peedo seikleb: Au revoir Nantes! Näeme kolme kuu pärast...

Tere väikse hilinemisega! Nädal on pikemaks veninud märkamatult, palju on tegemist olnud. Palun vabandust, et nii kaua ootama pidite...

Nädal tagasi kolmapäev möödus argipäevaselt, peremees oli tööl ja perenaine tegutses kodu rindel endiselt. Õhtul läksid koos jooksma (loe: Peremees jooksis ja Perenaine sõitis jalgrattaga kaasa), kulus 1 tund ja 14minutit 13,5km läbimiseks. Ilm oli mõnusalt päikseline. Õhtu üheksa ajal tuli sakslane on rattale järgi (mäletate seda võtme ära viskamise lugu, selle sama ratta lukuvõti oligi), ajasime veidi juttu, aga kuna kell oli palju siis pikka juttu ei olnud. Õhtusöögiks oli lihahautis - sai peremehelt kiidusõnu jällegi.

Neljapäeval peremees suundus jällegi tööle, perenaine jäi minuga koju, õppisid veidi prantsuse keelt ja kuskil lõuna paiku perenaine läks oma igapäevasele kõndimise ringile - 1h ja 7minutit kulus 7km läbimiseks. Edusammud! Ise oli uhke enda üle, ütles, et oleks võinud veel kõndida, aga ilm läks kuumaks ja janu tekkis. Pärastlõunaseks snäkiks küpsetas perenaine õunakooki, väga maitsev tuli. Õhtusööki ei olnud vaja valmistada, sest seda mindi sööma ecuadorist pärist sõbra juurde. 15minutilise jalutuskäigu kaugusel elab ta meist. Tal oli neiu Madridist külas (eelmisel nädalal käisid nad nendega Berlinis õlut joomas). Ecuadorlane teeb väga head sööki, kui ta 15a tagasi euroopasse õppima tuli, siis ta ei osanud midagi teha, aga näe 15aastaga on temast saanud peaaegu nagu meisterkokk. Kõige pealt pakuti õlut ja guacamolet krõpsudega, siis tuli salat - mmm see oli imeline, kaks portsjonit sai kohe söödud, pearoaks olid tortillad ka superhead! Perenaine tavaliselt maisi ei söö aga seal oli mais väga maitsev, punased oad ja hakkliha.. mmm sülg hakkab jooksma - mind nad muidugi ei võtnud kaasa, alati kui pakutakse kuskil head süüa ja õlut siis mina pean koju jääma... Õhtu oli mõnusalt soe, ka kell 23 koju jalutades oli kleit täiesti piisav riideese.

Reede hommiku peremees magas veidike kauem ja siis perenaine tegi korraliku hommikusöögi - praemunad, vorstid ja salat. Peremees lahkus siis jälle tööle, perenaine võttis prantsuse keele ette jälle. Õhtul söödi kiirelt miskit ja siis mindi prantsuse sõbra juurde, et sealt koos sõita ElCapi ronima, see on selline koht, kus on natuke boulderingu ja enamus radu on siis köiega ronimiseks. Perenaine ei suutnud end ikka kokku võtta ja ronis ainult boulderingu seintel, kõrguse hirm oli nii suur, et köiega ikka ei suutnud minna proovima. Vaatas kuidas teised ronisid ja pausi ajal peremees õpetas talle köie sõlmesid jms. Päris põnev, kui veel tekib võimalusi, siis vast ta ikka lõpuks proovib ka köie otsas rippumise ära. Ecuadori tüüp ühines ka nendega veidi hiljem, koju sõideti kõik koos, veidi pettunult, sest baar oli juba suletud ja viimast petite bierre (õlut) ei saanudki teha. Prantsuse sõber pidi lahkuma järgmisel päeval, aga kuna ta ei saanud koristamisega hakkama, siis alles pühapäeval.

Laupäeval otsustasid peremees ja perenaine minna Trentemoulti, see on linnaosa kohe üle jõe sealt, kus peremees enne meie praegust korterit elas. Perenaine jäi seal koguaeg aknast välja vaatama - värvislised majad ja palju tulesid õhtuti. Selleks, et sinna saada tuleb minna nr 1 trammi peatusesse Gare Maritime ja sealt jalutada jõeäärde (3min) ja siis minna paadile, sama piletiga, mis kehtib trammis ja bussis. Mõnus paadisõit - tuul jahutas veidi. Ilm oli väga kuum, kuumalaine vist, mina jäin igatahes korterisse peitu. Linnaosa ise oli üsnagi väike, aga armas. Selline hipilik, palju erinevaid väikseid käike ja tagahoove, inimesed väljas kõik söömas ja nautimas melu. Peremees ja perenaine ka sõid seal ühes creperies La Reine Blanche - teenindus hea, väliterass kohe jõeääres, galettes (tatrajahust pannkook) oli super hea, burger mitte nii hea, hinnaklass ka taskukohane. Kõht täis tagasi paati ja siis trammile, et minna ostlema (jah peremees oli väga "õnnelik" selle üle, aga mis teha, temal oli asju vaja). Õnneks leiti kõik vajalik Decathlonist (loodetavasti laienevad nad varsti ka Baltikumi, e-pood juba peaks toimima www.decathlon.ee). Osteti toestatud seljaosaga seljakott, kuhu mahub turvaliselt sülearvuti ja samas on ruumi ka muudeks asjadeks ( hind 29.99), siis matkasaapad Columbia omad mõlemale, aga hiljem selgus, et perenaise omad on talle ikka väiksed, aga suuremat numbrit ei olnud kahjuks enam). Keegi saab omale jõuluks uued matkasaapad eestis :) Osteti veel uus rattalukk, rätik ja sokid perenaisele. Mindi iseteenindusse, sest asju oli vähe. Maksti ära, pakiti asjad ostetud kotti ja siis väravatest väljudes piip-piip-piip. Nad unustasid, et jalatsitel on küljes turvaelemendid. Turvamees tuli, vaatas jalatseid ja tsekki ja siis eemaldas need ja naljatles - ega sul seal kotis rohkem midagi ei ole :) Poes oli mõnus jahe, väljas oli endiselt +30 ja trammiga tuli nüüd koju sõita (25min tramm nr1-ga siis vahetus tramm 2 peale ja veel 15-20min, siis 15min kõndimist ja voila oledki kodus (jah Atlantise shopping mall asub kaugel kui liikuda trammidega). Õnneks selle tõttu perenaine ei viitsi sinna ajaveetmiseks minna (kasulik peremehe rahakotile). Kodus said nad paar tundi olla, tegid süüa ja värskendasid end ja kelle 21 ajal jõuti Berlini õlut jooma koos prantsuse sõbra ja ecuadori sõbraga. Prantsuse sõber sõitis pühapäeval ära ja peremehel ei ole nüüd ronimispartnerit uuel õppeaastal, aga kuna me ka kolime varsti siis pole hullu veel. Kenasti sai head aega õlude seltsis öeldud.

Pühapäeval ärkas perenaine enne peremeest ja läks alla pannkooke tegema (sest ta kandideerib Aasta naise tiitlile). Tal õnnestus isegi peaaegu vaikselt toimetada, vähemalt seekord peremees ütles, et ta ei kolistanud. Peremees ärkas kui esimesed pannkoogid hakkasid valmima. Tehti soolaseid pannkooke kanaga seekord ja magusaid söödi jäätise ja maasikamoosiga. Einestati rõdul, sest hommikuti rõdule päikest ei paista ja siis on seal selline mõnus värskem õhk. Pärast hommikusööki, alustas perenaine köögi koristamisega, samal ajal peremees tegi tööd ja sai kaua oodatud heureka momendi - meetod töötab, aga koodi on veel vaja ilusamaks vormistada. Pärastlõunal lasti korteris kõik kardinad alla ja mindi ratastega Versaille saarele, sealt saab veesõidukeid laenutada. Nad valisid loomulikult kahekohalise kajaki (mulle vesi ei meeldi ja jäin koju diivanile), pidid küll 1h või natuke ootama, aga saar on kena aasiapärane park, kus tore istuda ja jalutada. Käisid kajakiga Erdre jõe peal, vaatasid üle kogu selle jõe, mis juba maismaalt on läbi jalutatud, joostud, sõidetud. Isegi oli päris kena vaade jõe pealt. Ja mis peamine jõe peal oli õhku, igal pool mujal oli liiga kuum olla. Märjaks said ka, sest aerud olid kehvad ja pritsisid palju. Pärast 1,5h aerutmist istuti rataste selga ja sõideti rumeenia sõbra juurde, võeti talt veel mõningaid asju (triikraud, nuge/kahvleid, sõel jms). Rumeenia sõber tuli nendega kaasa, sest peremees pidi talle näitama korteris asju - ta visatakse varsti ühikast välja ja jääb siis koduta, aga kuna meie läheme just siis ära, saab ta meie korteris kuni lõputöö kaitsmiseni olla. Kui vajalikud asjad olid näidatud, siis istusid nad rõdule jõid piparmündi teed ja sõid küpsiseid. Üsna kuum oli endiselt õues.

Esmaspäeval läks peremees tööle nagu ikka, perenaine sõi ja läks oma jalutuskäigule uute matkasaabastega ja umbes 1km pealt oli kindel, et pikka sammu ja kiiret kõndi teha ei saa, sest varvastel ikka ei ole ruumi ja papusid ostes jalad olid küll paistes, aga mitte pikkusesse. Tagasi tulles kiirustas ta koristama, sest sakslane ja tema prantsuse neiu tulid neile ööbima (visati ühikast välja, sest uuetele elanikele on ruumi vaja teha). Perenaine jõudis alt põranda ära pesta, köök oli juba eile tehtud korda, siis üleval dušširuumi koristamise ajal helises uksekell ning nad saabusid, aga seni kuni nad oma asju tuppa tassisid, siis perenaine jõudis koristada vannitoa ja vetsu ära. Nad käisid dušši all, sõid ja siis läksid omi asju ajama. Perenaine jäi pesu pesema, kolm masinat pesu. Ning õhtuks küpsetas perenaine leiba ning tegi kartuli ahjurooga. Rumeenia sõber pidi teraapiasse ka tulema, aga kuna ta on oma magistritööga hädas siis ta ei tulnud. Sakslane ja prantslane kiitsid leiba - leib oli mõnusalt pehme ja soe.

Teisipäeva hommikul sakslane läks varakult oma magistri kaistmiseks valmistuma, perenaine, peremees ja prantsuse neiu läksid uurima prantsuse keele kursuse kohta. Tuli välja, et nad isegi rääkisid inglise keelt ja prantsuse neiut ei olnudki vaja. Info olemas ja nüüd tuleb oodata oktoobrit, et siis paberid esitada. On suur lootus, et perenaine saab uuel aastal ehk prantsuse keele selgeks. Hetkel pusib siis iseseisvalt edasi. Peremees läks eelviimast päeva ülikooli tööle, perenaine ja prantsuse neiu jalutasid koos koju tagasi. Perenaine otsustas hakata juba pakkima, vaatas oma riided üle, kosmeetika jms. Tundus lootusetu! Lõpuks loobus ja hakkas süüa tegema. Tegi kolmele lõunaks kartuli muna rooga, teate küll seda poissmehesööki, pakkis kaasa ja koos prantsuse neiuga jalutasid kooli ja sõid koos oma kaasadega lõunat. Pärast sööki läks perenaine üksi koju, teised jäi kooli. Perenaine nautis oma üksinda aega ja õppis veidi prantsuse keelt, proovis uuesti pakkida, aga loobus ja hakkas hoopis õhtusööki tegema, seekord kahele, sest prantslanna ja sakslane läksid välja sööma. Peremees ja perenaine sõid rahulikult kahekesi õhtusööki ja arutasid plaani läbi, mis veel on vaja teha ja mis on juba korras lahkumiseks. Peremees pakkis oma ronimisasjad ja koristas alumise korruse kapi ära. Õhtul istusid rõdul ja jõid teed, sõid viimased küpsised ära ning vaatasid järgi boulderingi mk etappi Münchenis. Lõpuks liitusid nendega ka sakslane ja prantslanna. Aga pärast kella 23 ütles perenaine, et on aeg magama minna, homme tähtis päev sakslasel (kaistmine) ja peremehel viimane päev ülikoolis tööl.

Kolmapäev siis sakslane kaitses oma magistritööd, arvatavasti sai kenasti läbi, tulemust veel ei olnud. Peremees puhastas oma töölaua ära, natuke tegi ka veel tööd ja pärastlõunal saabus koju. Alustasid koos uuesti pakkimist ja tegid seda kuni õhtuni, siis sõid õhtust kahekesi (sakslane ja prantslanna läksid tähistama Berlini) ja vaatasid veel Eesti mängu. Siis perenaine ravis veel peremeest. Peremees läks karvu maha ajama ja perenaine tegi neile veel homseks võikud kaasa ja vaatas söögikraami üle, viimased asjad köögis said korda pandud ja oligi aeg pessu minna perenaisel ka. Teraapialaud pakiti eest ära ja oligi kõik. Kõik pakitud ja magama minek. Sakslane ja prantslanna jõudsid kuskil kella 1 ajal öösel. Ahjaa kuumalaine sai teisipäeval läbi ja kolmapäevast sajab nüüd ja on kuni 20 kraadi sooja.

Neljapäeval oli kell 7.30 äratus, hambad puhtaks ja riidesse ja viimased asjad kotti, seekord võeti mind ka kaasa, riputati koti külge. Kell 8 jätsime korteriga kolmeks kuuks hüvasti ja palusime teistel meie kodu eest hoolt kanda seniks. Maja ees on meil õnneks bussipeatus, esimene buss sõitis meist küll mööda, sest peremees vaatas aegu ja perenaine nägi bussi liiga hilja, et käe tõstmine ei peatanud enam bussi. Aga järgmine buss tuli õnneks 3minuti pärast ja seal saime käe kenasti püsti ja buss peatus. Bussi viis meid Petit Porti, sealt nr 1 trammiga Commerce, vahetus nr2 trammile ja siis Gare Nordis maha. Jõudsime endalegi üllatuseks kiiresti kohale, kuskil ootama ei pidanud ja vahetused sujusid kiirelt. Saime siis rongijaamas oodata veidi rohkem, aga vähemalt kenasti kohal ja ei mingit muretsemist. Kell 9.30 olime juba liikuvas rongis Tourcoing suunas. Sinna saime koos pagasiga 20.- pileti, sest see on odav firma Ouigo, rong on mugav, aga ilma restoranvagunita. Tourcoingus olime kell 13.50 kohal. Vaatasime veidi ringi ja kell 14.36 saime rongile Lille Flanders, sealt Lille Flanders- Valenciennes rong ja kell 16.18 olime kohal. Rongijaamast oli kuskil üks kilomeeter jalutust ja ResidHome ootas meid. Asukoht on hea - kohe üle tee on toidupood, kõrval tänavas boulangerie, rongijaama on 10min rahulikku kõndi ja 1,2km kaugusel on kesklinn oma suurte poodidega.

Apartmenttuba ise on enam vähem - pisike, aga saame kolmeks kuuks vast hakkama, kõik vajalik olemas, väike kööginurk ja vannituba vanniga. Kord nädalas käib koristaja ka ja vahetab voodipesu ja rätikud ära. Neljapäeval muud ei jõudnudki kui pakkisime asjad lahti, käisime toidupoes ja õhtustasime. Perenaine vaatas ka natuke tv, sealt tuli mingi prantsuse detektiivisari ja kui algusest vaadata siis isegi saab millestki aru.

Reede hommikul läksime hommikust sööma alla (hommikusöök on hinnas) sai saia, helbeid ja sinki ja juustu ja teed jms... aga puuvilju ei olnud ja kurki tomatit ka mitte, et võikut teha. Selline okei söök oli ainult, mis oli meile üllatus, sest tavaliselt on väga head söögid igal pool. Peremees kiirustas siis rongile, perenaine sättis natuke asju köögis. Lõpuks vaatas ta oma telefoni ja avastas, et peremehe rong hilineb rängalt ja ta unustas lõunasöögi koju. Pika mõtlemise peale otsustas perenaine asjad talle rongijaama viia, jooksis ja jõudis, aga peremees oli välja tulnud ning tagasi minnes sõitis rong tal nina eest ära. Ei olnud hullu järgmine tuli 2minuti pärast ja kohale ta igatahes sai. Loodame, et õhtul koju ka tuleb.

Teile kallid lugejad aga ilusat 1.septembrit ja loodevasti tulevad uued blogipostitused edaspidi õigeaegselt!

Teie Peedo