Peedo seikleb: Suffer fest ehk Kes kannatab, see....

Salut! Ca va? Je vais bien,merci. Noh see on endiselt parim, mis perenaise suust välja tuleb prantsuse keeles. Kuidagi on juhtunud nii, et perenaine ei ole üldse jõudnud prantsuse keelega tegeleda - iga kord kui ta mõtleb, et nüüd ta õpib, siis on vaja hakata süüa tegema, koristama või trenni teha või helistab keegi armsatest ja nii ta läheb. Igal juhul ta andis lubaduse, et septembris ta kindlasti on usinam, sest siis nad uues linnas ja ilmselt seal perenaisel on veidi igavam.

Kolmapäeva õhtul läksid peremees ja perenaine trenni tegema, peremees jooksis ja perenaine ergutas kõrval (kui ta just ei pidanud vaatame kuidas puujuurikatest eluga mööda või üle saada). Jooksurada oli pont du Cens ja Vallee du Cens, mis viib kodu ligidalt kiirteeni. Kuskil tunnike olid nad ära ja sinna 11kilomeetri kanti tuli ring. Mina ei tea, miks nad liikuda tahavad nii palju - ümar on ju ka ilus vorm.

Neljapäeval oli neil plaanis õhtul ronima minna, aga vihma sadas ja nad otsustasid hoopis toidupoes käia (ronima oleks saanus minna vaid üks, sest sõbral oli autos vaba vaid üks koht). See mõte mulle meeldis, toit on ju hea ja söömine on ainuke tegevus, mis toidab. Muide server töötab jälle ja peremees saab tööd teha nüüd.

Reede lõpetas perenaine lõpuks oma raamatu "Freedom climber", mis oli siis Poola ronijatest, kes ronisid sügavast nõukogude ajast vabadusse. Igati hariv Poola ajaloost, väga emotsionaalsed jutus hukkumistest ning edukatest ekspeditsioonidest. Perenaine nägin paar ööd mägedest õudukaid. Aga siiski põnev raamat. Lisaks perenaine koristas jälle, pesi rõdu piirde puhtaks ja vaaritas - seekord mitte nii eduliselt, täidetud suvikõrvits tuli hea, aga vokiroog läks vussi (kasutas kuskussi, see ei maitse talle ikka, aga ei ole hullu peremees sööb kõike). Peremees oli tööl tubli, katsus kaotatud aega tasa teha. Õhtul tuli prantslasest ronimissõber läbi, perenaine ravis teda pisut. Siis sõid perenaise küpsetatud leiba, see oli soe veel. Kauaks sõber ei jäänud, sest tal oli kokku saamine ja perenaisel ning peremehel oli ka kokkusaamine Berlinis. Mina jäin diivanile ütlesid, et ma olen liiga ümar õlle ja friikate jaoks, ma ei tea, millele nad vihjasid. Seal pubis said nad kokku ecuadorist pärist sõbra ja tema kaaslannaga, kes muljetasid oma ratta retkest Bordeaux-Toulouse-Sete. Oli lõbus olnud. Nautisid head õlut, friikaid ja seltskonda.

Laupäeval ärkasid nad üles, sõid korraliku hommikusöögi pakksid seljakotti vett, õunu,vorsti ja küpsiseid ja asusid teele. Mina jäin diivanile lebotama. Koju tuli kuskil 5 tunni pärast. Peremees viis perenaise Suffer festile - 4 tundi ja 38 minutit kulus 26,58km läbimiseks (puhkepausid ja romantilisele piknikule kulunud aeg jäeti välja). Käidi kõrval külades Orvaultis ja Sautronis, liiguti sellel samal Vallee du Censi rajal (sealt oleks saanud ilmselt ka Saint-Nazaire välja kõndida, aga nad arvasid et mõnel teisel korral). Koju jõudes perenaise põlved ragisesid ja valuatsid nagu oleks öö otsa kontsadel tantsinud, peremees hakkas aga mööblit õlitama. Rõdu mööbel oli päikese ja vihmaga kuivaks muutunud ja tuli uuendada veidi, et peaks ikka need 3 aastat siin vastu. Lisaks õlitas ka nende voodiraami ära, mis tähendas, aga seda, et järgnevad 2 ööd magasid nad all minu diivanil ja mul ei olnud üldse ruumi. Aga nad kiitsid diivanit, hea ase magamiseks. Niiet tulge uue aastal siis külla.

Pühapäeval küpsetas perenaine õunakooki, mida nad siis hommikusöögiks jäätisega nosisid ja lõunasöögiks olid pannkoogid soolased ja magusad. Ikkagi pidupäev ju oli - Elagu EESTI! Lisaks sellele vaaritamisele oli perenaisel jälle suur isu koristada - pesi põrandaid, sest õlijäled tuli maha saada, mis mööbli töötlemisest maha olid kukkunud. Pesu pesi ta ka, sest ilm oli super. Päike! Ja siis jõudis veel diivanil/voodil lebotada ja koomikseid lugeda ning oma emaga tunnikese lobiseda. Peremees hiilgas ka oma tublidusega- tegi kodus tööd, et kiiremini järjele saada.

Esmaspäeval magasid nad sisse. Perenaine ei suutnud end liigutada kui peremehe kell helises ja pärast selle välja lülitamist magas ka peremees edasi, ärkas umbes 30min hiljem. Ega sest muud juhtunudki kui peremees jõudis hiljem tööle, katki polnud midagi. Perenaine asjatas kodus ja tegi peremehele lõuna, mille ta siis talle tööle kohale viis. Teel sinna jutustas ta ka oma õetütrega oli tore kuniks laps teatas suvalise koha pealt, et okei siis Tsau! ja pani kõne ära :D Teist õetütar ei õnnestunud siis tabada. Pärastlõunal otsustas perenaine minna olenemata kuumusest kõndima, 45min õudu, jube kuum oli +30, varjus liikudes oli vähe parem. Kodus ootas teda mõnus jahe ruum - rõdu kate oli ees ja nii ei saa kuumus tuppa. Jõi, rullis ning ajas oma õega juttu (on neil juba tore tradistioon, et töölt koju tulles helistab ja lobisevad). Siis kiirelt pessu ja sööma ja voila järgmine kõne - seekord kolleeg Steliisest. Niiet oli vahva päev, sai palju lobiseda. Siis äkitselt oli käes õhtu ja peremees teatas, et ta tuleb koju. Nüüd läks kiireks - perenaine hakkas kohe süüa vaaritama, õnneks teadis juba varem, mis teha tahab ja see polnud väga aega nõudevtoit. Selleks ajaks kui peremees boulangerist jõudis oli söök juba peaaegu valmis, niiet läks hästi. Tuunikala koorene pasta värskete ahjusoojade baguetteidega - mmmmm! Pärast sööki mõlemad lasid veidi leiba luuse ja siis perenaine võttis peremehe käsile ja hakkas teda ravima (mulle tundus, et ta noomis teda ka vale istumisasendi eest tööl), aga asja sai, peavalu sai ületatud ja ehk peremees proovib usin rullimisega olla, ma katsun talle eeskuju anda, selles veeremises, ma olen selles osav (ümaral vormil on eeliseid ka).

Teisipäeval saadi õigel ajal üles, peremees oli tubli ajas end kohe üles, perenaine vedeles voodis ja suhtles oma ema ja õega, varsti helistas õetütar, keda ta eile kätte ei saanud ja hommik oligi imeliselt alanud. Päev tõotab tulla kuum, seega kella 11 ajal oli perenaine juba oma kõndimise tiirul (5,75km 55minutiga). Ja jub aoli üsna kuum, pidi jälle varjudes liikuma. Tuli koju, rullis ja sõi, pesi ka ja istus oma rõdukontroisse. Päev on veel ees, ehk jõuab ta täna veel prantsuse keeleni ka.. Hoiame talle pöialt!

Teie Peedo