Peedo seikleb: Enter the roundabout, exit the roundabout, enter the roundabout, exit the roundabout...

Bonjour mes amis! Kuidas teil nädal on möödunud? Ma olen olnud puhkuselainel, erinevalt oma perenaisest ja-mehest, kes koguaeg tegutsevad.

Teisipäeva õhtul nad otsustasd minna suurde toidupoodi jala - 25min rahulikku jalutust sinna ja 25min tagasi. Rattaga saaks muidugi kiiremini aga hetkel meil endiselt ainult üks sõidukorras jalgratas. Küll peremees selleni ka jõuab - läheb lihtsalt natuke aega tarvis.

Kolmapäev möödus perenaisel küpsetamise lainel, ta sai eile lõpuks rukkijahu poest ja küpsetas leiba. Peremees käis loomulikult tööl ja õhtul koju tulles ootas teda ees soe leib ning ahjuliha ja ahjukartul :) Selle peale oskas ta vaid öelda: "Lõpuks ometi kodune toit!"

Neljapäev hakkas neil veidi teisiti. Peale hommikusööki suunduti kesklinna Social de Securite asutusse. Peremehel on endale vaja seda Carde Vitale´t, uues kohas on neid andmeid vaja. Perenaine veel neid asju endale taotleda ei saa, selleks peab ta kohapeal olema 3kuud elanud. Peremees pidi esitama sünnitõendi, töölepingud, passi koopia, pangast arveldusarve numbriga tõendi jms paberid, ta unustas üürilepingu lisada ja selleks tuli ta tagasi koju, võttis lepingu, läks ülikooli, tegi paljunduse ja sõitis rattaga uuesti linna ja viis oma avalduse ära koos kõikide paberitega. Kuu aja pärast võiks tal olla füüsiliselt juba Card Vitale olemas, aga arvestades, et praegu on puhkuste aeg, siis on võimalik, et see ei ole nii kiire protsess. Prantsusmaa siiski.. Üks sõber ütles peremehele lohutava lause - Mis on hullem kui prantsuse bürokraatia? Prantsuse bürokraatia suvel.

Perenaine tegi õhtuks kapsahautist praekartuliga ...mmm see oli nämma. Pärast läks peremees ronimistrenni koos Ecuadori sõbraga. Ja perenaine läks oma jalutuskäigule ja pärast tegi natuke ÜKEt ning sai uuesti vahurulliga sõbraks.

Pärast sellist rassimist oli perenaine väljateeninud magusad praesaiad munas :) Hea snäkk, muidu veel hakkab kaalust alla võtma :)

Reede oli rahulikum päev, hommikut alustati koos. Kõndisid koos boulangeri(pagaripood) ja ostsid paar baguette´i ja ühe ilusa koogikese perenaisele. Edasi läks peremees rattaga tööle ja perenaine jalutas saiadega koju. Päeval sai peremees tööle keskenduda, sest eelmistel päevadel oli otsitud pesumasin ja korraldatud selle transport reede õhtuks ja perenaine õppis veidi prantsuse keelt ja uuris veel prantsuse elukorraldust. Õhtusöögiks valmistas perenaine suitsulõhe koore pasta (suitsulõhe tuli kuidagi ära kasutada, sest see oli odavam lõhe, kui nad tavaliselt ostavad ja see ei kõlvanud hästi saia peale). Tuli väga maistev. Pärast sööki läks peremees oma prantsuse sõbraga pesumasina järgi. Tagasi tuldi kuskil 1h pärast koos pesumasinaga- jeäi perenaisel on nüüd tegevust jälle. Kasutatud pesumasinaid saab siin väga normaalse hinnaga näiteks meie oma 2aastat tagasi ostetud töökorras masin 100eurot. Sõbrale pakkusid tänutäheks leiba ja ajasid veidike juttu, sest perenaine kohtas teda esimest korda. Sõber kiitis leiba ja lahkus varsti. Peremees tõstis koos perenaisega masina paika ja ühendas ära, masin töötas! Esimene pesu 90kraadi ja tühjalt. Pidas vastu! Ainuke mure oli, et pesumasin on kapis ja kapi alumine riiul lõpeb umbes 15cm enne seina ära, seega pesumasina tagumised jalad ei toetu kuskile hetkel. Tuleb mingi plaat sinna alla panna.
Laupäev ärgati vara, kell 9.30 oldi juba kesklinnas itaallasest sõbra juures, kes laenas meile oma suurt autot Kia Sorentot, et IKEAsse ostlema minna. Mina tegelikult jäin koju, ma pole eriline shoppaja. Aga tagasi nende päeva juurde - ostleti´BUTist kotttool, mida saab rõdule mõnulemiseks tõsta kergelt ja pallikestega jõulutuled (perenaine ütleb, et need on dekoratiivtuled, aga mina ütlen et need on jõulutule ikkagi). Siis IKEAst osteti Diivan, voodi koos voodipõhjaga, salatikauss, nõudeserviis (6x supitaldrik, 6x väike taldrik, 6x praetaldrik), teekann, kuumaalused, potsikud, kuhu tee sisse panna, uus pott (mille sangad ei kõrveta näppe) ja võib olla et midagi veel. Igal juhul kõik sai peale laaditud, va diivan millele tuli siis 4km eemale lattu järgi sõita. Enne ladu läks peremees veel ehituspoest läbi, et pesumasinale miskit alla leida - seal läks tal peaaegu 1h aega, sest plaadilõikajad olid ühele härrale aknaid ette tassimas ja kuna härra oli väga valiv, sis üks meestest lõpuks loobus ja tuli aitas peremeest. Nii ja siis lõpuks IKEA lao ees diivan käes oli neil teada, et ette enam perenaine istuma ei mahu, aga ta mahtus peremehe taha istuma, sest ostetud pakid olid küll 2m pikad, aga mitte väga laiad niiet tagumise iste sai teha tagasi normaalseks. Asjad peal ja sõit koju sai alata. Postituse pealkiri on ajendatud sõidust gpsiga poodi ja tagasi. Ütleme nii et pärast viiendat ringteed läks lugemine sassi palju neid ringteid oli ja neid oli tihedalt, niiet gps jõudis öelda, et sõitke ringteele, väljuge ringteelt ja juba uuesti otsast peale. Lisaks oli neil vähemalt 3 peaaegu õnnetust - esimesel korral arvas eessõitev auto, et viimasel hetkel pidurdada ja mitte suunatuld näidata on ok, teisel korral tahtis üks naine parklas otsa tagurdada, signaal päästis, kolmandal korral ringteel sõites üks väike maanteemuhk sisemiselt realt tahtis välja rammida. Õnneks kõik olukorrad lahenesid, sest peremees oskab selliseid asju ette näha ja sõita rahulikult. Kodu jõudes laadisid nad asjad kahekesi maha, õnneks kaalus ka diivan vaid umbes 60kg ja nad jõudsid selle kahekesi üles tassida ning nad olid väga õnnelikud, et nende trepikoda on normaalselt lai, mitte prantsuslikult kitsas keerdtrepp. Peremees viis auto üksi ära ja perenaine tegi seni kodus süüa meile. Pärast lõunasööki pandi trenniriided kokku ja mindi ronima. Prantsuse sõber võttis nad oma auto peale (perenaise, peremehe ja ecuadori sõbra). Sõideti sinna linnaossa, kus IKEA on, et minna Elcapi ronima, aga tuli välja, et see on suletud (puhkuste aeg) ja siis sõideti teisele poole linna VerticalArti ronima. See oli avatud. Mõnusalt suur ronimiskeskus, umbes 3korda suurem kui RonimisMinisteeruium Tallinnas ja lisaks enam-vähem ok jõusaal ka seal juures, loomulikult baar- restoran ja ronimistarvete müüginurk. Väike soojendus ja asuti ronima. Peremees aitas perenaisel algust teha, õpetas ja näitas radu ette. Siis perenaine puhkas, peremees ronis ja siis jälle vahetati. Perenaine jäi toppama rohelisel rajal, sest ta lihtsalt lõi põnnama. Kolm tunnikest sai seal möllatud, siis väike õlu ja koju. Kodus oldi vaid kerge tunnike, sest rumeenia sõbra onu sai poja ja see vajas tähistamist. Selleks mindi kohta nimega Berlin1989, mis asub Petite Portis u 15min jalutuskäigu kaugusel kodust. Seal saab head õlut ja maitsvaid burgereid. Kokku said rumeenlane, eestlane, eestlanna, ecuadorlane, prantslanna ja sakslane. Oli lõbus ning olgugi, et istuti vihmavarjus oli õhtu mõnusalt soe.
Pühapäeval magati veidi kauem, söödi rahulikult hommikust ja hakati asju lahti pakkima ja kokku monteerima. Peremees esimesena kruvis kokku diivani, siis sai juba alumise korruse viisakamaks. Siis läks ülemisele korrusele voodit kokku panema, perenaine läks ka algul appi, aga nähes kui palju sama sellega on, loobus ja tuli alumisele korrusele pesu pesema ja süüa tegema. Peremees sai üksi edukalt voodi kokku. Järgneva öö said nad juba voodis magada. Ja mina sain diivani omale-juhuu! Saan üksi laiutada. Ahjaa perenaine ütles, et nüüd võivad külalised tulla, diivan käib lahti voodiks (ja tervelt kuu aega oleme veel ju siin linnas). Korter näeb nüüd täitsa kodu moodi välja :)
Esmaspäeval pidi peremees uuesti tööle minema, perenaine läks teda saatma, et pagaripoest saia osta, tuli välja,et pood oli kinni. Tühjade kätega tagasi ja peremees tööle. Perenaine ajas internetis asju ja tegi süüa (ahjukana koos kartuli ja porgandiga). Õhtul tuli peremees koju, perenaine läks trenni tegema. Siis sõid veel õhtueine kell 22.30 ja läksid magama.
Teisipäeva hommikul oli plaan selline, et peremees läheb sakslase rattale lennujaama järgi ja toob selle meie juurde; perenaine pidi teda saatma ja pagaripoest saiu tooma. Hommikul aga on sakslase ratta lukuvõti kadunud. Eile õhtul peremees veel näitas seda võtit perenaisele, aga enam võtit ei ole. Peremees ei suuda ka meenutada, kus see pandud sai. Perenaine ei tea, sest läks trenni tegema ja jättis mehe koos minuga koju. Kui kogu korter oli peaaegu läbi otsitud, ütles perenaine poolnaljaga, et vaata prügikasti ka ja voila seal see võti oligi. Nimelt peremees oli võtme pannud söögilauale, söönud seal kana ja koos salvrätiku ja kontidega kogemata prügikasti visanud. Ei tea küll miks, aga ilmselt oli vaja seda millekski vaja. Võti leitud suunduti pagaripoodi ja seejärel peremees bussile. Perenaine jalutas tagasi koju, sõi hommikust ja kirjutas koos minuga blogi. Peremees saabus eduliselt lennujaamast sakslase rattaga tagasi ja sõi lõunat, pesi ja läks tööle. Ehk õnnestub ka natuke tööd teha täna tal. Õhtul lähme ehk turule värsket kaupa ostma.
Mis teil plaanis? Ilm on teil ikka rannakas? No meil ei ole - selline eesti tavaline suvi - pilved ja hoovihmad, aga pisut soojem siiski.