Peedo seikleb: Elu nagu Ida-virumaal - depressiivsed fräänsi väikelinnad

Tere! Uus nädal jälle möödas. Aeg läheb tulistades ma ütleks (nii on lihtsalt põnevam öelda kui voodis vedeledes). Meil siin läheb rutiinselt: Peremees ja Perenaine tõusevad kell 6.50, lähevad alla söövad hommikust, peremees lahkub tööle kell 7.30, perenaine saabub tuppa tagasi ja sisutab kuidagi moodi oma päeva, kella 17.15 paiku hakkab tavaliselt süüa tegema, kell 18.30 saabub peremees töölt ja nad einestavad koos. Ja ega siis enam midagi väga ei jõuagi muud teha - vahel on nad pärast väikse jalutuse teinud, vahel vaadanud Rick and Morty saadet, vahel Ringvaade jms ETV saateid. Mina tavaliselt päeval kergelt piilun teki alt välja ja öösel olen surutud perenaise ja peremehe padja vahele, aga vähemalt lubavad nad mul voodis olla.

Peremehel läheb tööl hästi, saab palju prantsuse keelt rääkida kolleegidega. Kolleegid tunduvad toredad - olid ainult pisut imestunud, et nii noorelt abielus on.

Perenaine käis linna läbi, tuhlas poodides, et aega parajaks teha. Neljapäeval tahtis sõita trammiga Decathloni poodi, aga trammipileti ostmine osutus liiga keeruliseks (automaat oli prantsuse keelne ja tahtis tema eesti kaarti ära süüa niiet tal tekkis hirm ja münte tal kaasas ei olnud), seikles siis hoopis linnas uuesti ringi. Kuskil kella 13 ajal saabus tagasi hotelli ja nägi, et tuba ei olegi veel koristatud, aga kuskil 10min pärast tuli ka koristaja. Tore naeratav noor inimene! 15minutiga oli kõik korras, voodilinad vahetatud ja kõik kohad kloori täis pritsitud ja voila! Õhtul peale sööki läksid peremehega jalutama ja siis peremees veendus, et automaat oligi veidi hirmus ja ostis perenaisele trammipileti ära.

Reedel, kui tuli mõnusalt vihma alla ja mina voodisse jäin, läks perenaine trammile ja sealt Decathloni, õnneks oli ta eelmisel päeval vihmavarju ostnud. Pood on natuke väiksem kui Nantesis, aga selle korvab see, et perenaise jalanumbrit oli seal palju - sai omale matkasaapad, siis veel ühed kossid ja võimlemismati ja peremehele joogipudeli. Perenaine jõudis kenasti koju (hotelli) tagasi ja tegi õhtusöögi peremehele. Oligi REEDE lõpuks. Plaanisid minna laupäeval matkama, aga peremehel oli tervis kehva. Puhkas ja magas. Pühapäeval oli jälle normis ta. Sõid hommikust, siis lebotasid tunnikese või rohkem ja siis vaatasid, et ilm on ikkagi kena ja otsustasid minna ilma minuta matkama. Läksid tuhamägedesse, olidki tuhast mäed nagu meil Eestis Ida-virumaal- noh üldse siin elu vist natuke sarnane, sest ülejäänud prantslased siia ei tule väga, rahvas räägib veidi teistmoodi, igal pool tööstus, tuhamäed jne. Noh matk oli neil väidetavalt tore, ainuke mure oli, et nad ootasid liiga kaua välja minemisega ja üsna pea hakkas perenaine veidi vinguma ja süüa nõudma. Aga said hakkama - lõpp hea, kõik hea.
Esmaspäev oli rutiinne. Teisipäeval peremees läks juba kell 7.20 kolleegi autole, sest rongiliiklus oli häiritud streigi tõttu. Kui keegi ütleb teile, et prantslased töötavad 6-7h päevas, siis see on suur vale, sest nad kõik töötavad vähemalt 8 tundi päevas seal vahel ka tunnike lõunapausi, niiet tööpäev nagu meil. Ahjaa peremees käis arsti juures ka. Tunnistati terveks ja lisaks veel Prison breaki seriaali näitleja sarnaseks.
Perenaine sai peremehe kohta midagi üllatavat uut teada - ta ei ole kunagi küpsisetorti teinud. Peremees küsis: Kuidas sa küpsisetorti teed, kui ahju ei ole? :)