Nädala alguses nad käisid koos kahe india poisi ja ühe poola kursusevennaga sadamas hispaania okeanograafia laeva peal. Poola kutt Jan oskab hispaania keelt, aga teised ju ei oska, niisiis laeva meeskond üritas neile inglise keeles laeva ja varustust tutvustada. Poisid noogutasid koguaeg kaasa, aga perenaine ei saanud vist sellest jutust väga midagi aru, vaatas lihtsalt ringi ja otsis tuttavaid sõnu. Pärast jagasid meile nänni ka - kaarte, kleepse, külmkapimagneti ja igast brosüüre ilusas inglise keeles. Brošüürid oleksis võinud olla esimesed asjad, mis nad annavad, sest siis perenaine oleks ka saanud kaasa noogutada. Põhiliselt uurivad nad merepõhja, vee ja seal olevate elukate olukorda. Neil oli seal selline lahe kaamera kah, mida sai siis laeva pealt juhtida (boys and there toys), kaamera võis minna kuni 2000m sügavusele, mis on täitsa piisav :) Pärast jalutasid mööda rannajoont edasi, imetlesid jahte ja purjekaid - olid ilusad ja suured ja kallid. Poisid silmasid poodi ja läksid õlle järgi - üks india tüüp ostis long dringi hoopis :D Neile meeldivad magusad asjad! Perenaine ei ostnud - kui sa jood, siis on vaja pissile minna (pärast oli hea itsitada peremehe üle, kui tal häda oli ja koju kiirustama pidi). Randa istuti maha, nauditi päikeseloojangut, aind et päike ei loojunudki vette, hoopis linna taha, väga kummaline ja harjumatu vaade. Sellegi poolest oli ilus ja mõnus olemine neil. India tüübid nägid kedagi ujumas ja nad olid nii imestunud, et kuidas nii külmas ujuda saab ?!?!!(põhjamaalasena on naljakas neid kuulata - nende külm ei ole üldse see külm, mida meie külmaks peame) Õhtu tipnes sellega, et meie seljatagant seltskonnast läks üks hollandi neiu ujuma pesus ja india tüübid olid suures hämmastuses :D Õlu sai otsa ja kodu poole hakati astuma. Ja kodu teele jäi ka toidupood, mistõttu peremees pidi veel ootama enne kui WC-sse sai :) India poisid istusid metroos ringi, sest meie liiniga oleks pidanud kõndima 10-15min, ja teise liiniga said nad 1min kaugusele kodust. Neile ei meeldi kõndimine väga - kodumaal nad ei pea kuskile kaugele minema, kõik on kohe samal tänaval olemas tavaliselt. Ja kui ei ole, siis rolleri või autoga minnakse.
 |
| sadam |
 |
| Nänn |
Ahjaa perenaine käis shoppamas meestepäeval - ostis endale selle imeõhukese saunalina, mis kuivab kiirelt ja võtab vähe ruumi ning kinkis peremehele ka sellise. Peremees oli meelitatud ;) Nii tore, et siin on selline pood nagu Decathlon - odavad spordiriided jms. Sellega perenaise shopping ei lõppenud - meil olid siin suht tuulised ja jahedad ilmad. Uut jakki oli vaja perenaisel, lisaks ta oli lubanud tädile, et ostab endale midagi ilusat. Niisiis H&M aitas hädast välja, soojem jope olemas (emme võib ka nüüd rahul olla). Poest välja tulles muidugi avastas perenaine, et ilm on väga soe, jakki ei olnud üldse vaja. Päike paistis ja ilmselt +19kraadi ja tuult üldse ei olnud :) Funfunfun!
 |
| Peremehe ja perenaise uued rätikud |
 |
| Aitäh! Ostsin endale midagi ilusat ja sooja, et kõik rahul oleksid :) |
Neljapäeval, 19.11 oli jälle hästi ilus päikseline ja tuuleta ilm, natuke pilvi oli, aga need ei seganud. Perenaine hommikusöögi ajal otsustas, et läheb täna uuesti mäele (peremees oli ammu juba koolis ja ilmselt sõi juba lõunat). Esimene viga oli liiga palju riideid, aga neid saab ju õnneks alati vähemaks võtta. Niisiis mäejalamil sai dressikas ära võetud ja siis ülepoole kõmpima hakatud. Suht vaikne oli, rahvast ei olnud. Ja siis järsku olid sõjaväelased täisvarustuses (püssidega ja puha) perenaisel vastas kambaga. Perenaine mõtles aind oi-oi relvad, liigu edasi, liigu edasi. Aga nad olid sõbralikud, tervitasid ja naeratasid kenasti. Poolel teel tippu on vaatepunkt ja joogipunkt, seal täitis perenaine ainult joogipudeli ja läks edasi, sest rahvast oli seal bussitäis- ekskursioon vist... Enne tippu jõudmist tuli veel salk sõjaväelasi relvadega vastu, aind siis perenaine enam ei kartnud ja julges juba naeratada ja Hola! öelda :) Viimased meetrid tippu ja oi näe kellegi päikseprillid - kedagi ei olnud, kellele neid anda, seega ma sain omale uued päikseprillid.
Igal juhul ilm oli super ja vaade oli vägev. Perenaine istus mäe äärele ja nautis päikest ja iseenda seltskonda (muidugi vahelduva eduga rühkisid jooksjad mäest üles ja naeratades holatasid nagu ikka siin päikese all inimesed teevad :) ) Mõnusa muusika saatel möödus tund ja siis pidi perenaine alla liikuma hakkama, sest oli vaja jõuda toidupoodi, et peremehele süüa teha, tal oli ju pikk koolipäev. Perenaisel oli veel alla minna 30m, kui juhtus see, mida ta oli algusest peale kartnud - ta kukkus ja väänas jala välja. Ta tõusis kiiruga püsti, proovis paar korda kas jalg liigub ja siis astus kiirelt edasi, et enen koju jõuda kui valu saabub. Noh päris valuta ei läinud aga koju jõudis ja siiani elus ka :D Jalg aga oli nii palju siiski valus, et üksi poodi minema ei hakanud, saatis peremehele WhatsAppiga sõnumi, aga peremees ei saanud seda kätte. Tuli koju oli pahane, et ta sisse ei saanud, sest uksekell oli liiga vaikne, et ma seda kuulnud oleks ja siis oli näljane ja kuri niisama - teate küll ju kuidas nälg meid kurjaks teeb. Asjad selgeks räägitud ja peremees leidis miskit hamba alla ja läksid koos ikka poodi, sest perenaine tahtis šokolaadi ja jäätist ja peremees üksi neid asju ei osta. Longates tagasi ka ja elu nagu lill! Järgmine hommik võttis perenaine teibid maha (aitäh kallid füsiod ja kaastöötajad, kes teda sellega varustasid;) ). Tundus, et hüpekas paigast, mis seal ikka peremees võttis jala kätte ja tegi nii nagu perenaine palus ja raksiti see paika läks. Enamik valust kadus kohe ja liikuvus taastust. Natuke siiski on turset - aeg parandab kõik haavad :) Aga jah perenaine tahtis parimat, aga välja kukkus ikka huvitavalt - mingi elu õppetund?!
Terve nädala oli perenaine omale keelekursust otsinud. Google abiga sai kõik koolid läbi vaadatud ja hinnakirjaga paistis silma BCN Metropol - E-R kell 9.30 kuni 11.30 ja nii 4nädalat järjest. Perenaine annab teada, kuidas õpingud lähevad. Esmaspäeval alustab ;)
Perenaine sai nendega isegi suht kiirelt kontakti ja siis selleks, et mitte lampi ülekandega maksta, läks ise kohale, veidi longates, aga õnneks oli vaja sõita aind metrooga ja kohale jõudiski. Sai regatud ja makstud. Raamatu sai ka endale ja NO REFUND tšeki. Aga ilm oli nii mõnus, uskumatult soe, jakk oli ülearune - ütlevad, et need on viimased soojad ilmad. Et te väga kadedad ei oleks siis niiskus on ka umbes 90%.
Eile käisime õhtul placa Espanyal Magic fountaini vaatamas. Vägev! Selline värvide mäng ja kui suur purskkaev see oli :) Ilus!
 |
| Minu uued sõbrad |
 |
| Mitte nii õnnelikud enam kui Tauno ka on :) |
 |
| Purskkaev |
Täna on pühapäev ja teate, mis pühapäeva hommik tähendab - PANNKOOKE! Pannkoogid, jäätis ja õunamoos :)
Nomm-nomm! Järgmiste juttudeni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar