pühapäev, 30. november 2014

Espańol ja muu õppimine

Perenaine õpib hispaania keelt - kõik kohad on hispaaniakeelseid silte täis - taldrik el plato, kapp el armario, voodi la cama, lamp la lampara, tool la silla, banaan la platana, la manzana õun jne. Tundub, et tal on lõbus. Peremeeski õpib sedasi veidi hispaania keelt.
Mõlemad on oma õppimisega suht hõivatud olnud. Perenaine käib iga argipäeva hommik 9.30 kuni 11.30 keeletunnis, kohale jõudmine võtab u 40min (15min kkiiret kõndi, 20min metrooga sõitu, 5min kõndi). Tal oli esimesel päeval kursusel 4inimest -35.a hollandi tüüp (audio insener vms), 28.a ungarlanna (Bcn-is, sest ta tüüp mängib siin jalgpalli), 18.a islandilt lapsehoidja. Esimesel päeval ei võinud inglise keeles küsida midagi - valitses tõeline hämming. Järgmine päev teine õpetaja ja palju mõistlikum, kõik küll hispaania keeles, aga kui ei saa aru ikka, võib inglise keeles küsida. Ja nendega lisandus poole tunni pealt 15.a hiina kutt, kes mängib siin jalgpalli. Tal on väga raske inglise keelt räägib ka väga vähe, lisaks on ta noor ja ilmselt ise ei maksa selle kursuse eest, mistõttu on kohe näha, et kursuse vanakesed võtavad asja palju tõsisemalt, st õpivad keelt, sest nad tahavad ja see on nende teenitud raha. Või siis kui 4päeva on sulle samu asju räägitud, siis peaks juba meelde jääma - aga 18.a ja 15.a need meelde ikka ei jää- justkui nad ei kuulakski, mis ümberringi toimub. Perenaine muidugi on oivik kah koos nende teiste vanurite...
Väljas on nad vähe käinud - vihma on sadanud ka palju. Üks õhtu käisid trenni tegemas - perenaine ajas peremehe välja jalutama ja hüppeid ja trepi jooksu tegema - perenaine ise aind jalutas (mäletate ta ei oska hästi mäest alla kõndida). Vähemalt said värsket õhku hingata ja mina neist puhata :) Ja üks päev käis perenaine 2 india tüübiga õhtu jalutamas, sest peremehele ei meeldi jalutada ja ta tahtis vist üksi olla...
Kolmapäeval käis perenaine ühe toreda eesti neiuga kokku saamas - ta on olnud Barcelonas kuskil poolaastat, samamoodi otsis tööd. Igal juhul perenaine vahetas temaga mõnusalt kogemusi ja pärast tundis end jälle kohe kindlamalt - sai väärt infot (justlandedbcn.com) ja teadmise, et meid toredaid eestlasi on siin veel :) PS!Renate ja Viljo tehke väike kõrvalepõige enne Kolumbiat, saate keelt harjutada ja sõbrannadele külla tulla :D
PS! Latte maksis kohvikus vaid 1.35 !
Neljapäeval oli peremehel selle nädala viimane koolipäev ja ta sai oma vahetesti tulemuse teada - testi tegemast tuli, siis tahtis viina juua, sest arvas, et väga kehvasti läks - tulemus oli tema jaoks üllatavalt hea. Me perenaisega ikka usume temasse ja näeme, kui palju ta õpib, niiet me teadsime, et tal läheb hästi ;) Muide india poisid said peremehest vähem punkte, mis mõjus ka peremehe egole positiivselt. Koolis käimine tasub ikkagi ära ;)
Neljapäeva õhtu oli tore, istusime koos kõik, arutasime maailma asju - elu Indias, elu Eestis, usust, peredest. Indias on keelatud abielueelne seks - ometi nad siiski teevad seda- nii nad väitsid, kuigi ütlevad, et see on võimatu. Arvestades mitmekesi ühes majas elatakse, siis tundub võimatu küll. Ühe india tüübi kodus elavad koos vanaema-vanaisa, nende 3 poega oma naiste ja lastega, see teeb kokku 19inimest ühe katuse all?!?!! Ja nõbud on nende jaoks hoopis õed ja vennad. Lõuna-Indias kasvatatakse kohviube ja Põhja-Indias teed. Ka neil on varakult alkoholitarbimisega probleeme - üks india tüüp seletas, et oli 14.a kui isa jõi rummikoolaga, onu ka, vend, vanaisa jne niiet otsustas ka juua ja omas kodus meesperega koos ja see on okei. Naistel pidi alkoholi tarbimine põhimõtteliselt keelatud olema. Põhja-Indias pidi natuke teisiti olema - naised ka võivad natuke. Aga üldiselt kumab läbi ikka väga palju kastisüsteemi ja naised eraldi, mehed eraldi, rikas pere, vaene pere, see usk, teine usk. Probleeme on seal riigis palju - mehi liiga palju, naisi vähe. Rahvast üldse liiga palju, vaadake mõne india linna sateliitpilti - ei tundu väga äge. Samas on neil värviline kultuur ja seda religiooni asja - lehm on püha asju!
Ahjaa perenaine ja peremees käisid poes ostsid 3kotti süüa, kupüüre kulus circa 40. Ah, et mis nad selle eest said? - röstsaiapätsi (hiiglasliku), selle pikliku saia pika, külmutatud aedvilju 2tk, friikad, 3kilo kartulast, jääsalatipea, hakkliha 500g (muide 80%liha, rasva ei ole), suure paki viilutatud sinki, brie juust, viilutatud sulajuust 500g, viilutatud juust 200g, toorjuustumääre suurem pakk, makaronid 1kilo, sibul 2kg, tomat 1kg, 2suurt paprikat, 6 banaani, 2kilo mandariine, 200g võid, 330g šokolaadipisaratega küpsised, 1kilo kanatiibu külmutatud, hommikuhelbed, vein, 2 liitrit nende imelikku piima, suur milka sokolaad, 12 muna,  .... rohkem ei meenu. Ma ütleks, et suht hästi, sama või odavam kui eestis :) Ja laupäeval sai keedukartult, porgandit kastmega ja kapsahakklihahautist :) Pühapäeva hommik oli loomulikult pannkoogihommik :) Pilti ei teinud, oleksite liiga kadedad olnud  ja need haihtusid imekiirelt!

peaaegu kodune...
Jõulutunnet ei ole  - sajab teist päeva ja soe on +16-+19 kraadi. Aga ilusat jõuluaega teile :) Meie jõulud on see aasta täiesti teistsugused või nuh eelmisi jõule meenutades vb siiski samasugused nagu eelmised - rohelised :)
Kallistused kodumaale! Jah peremehe poolt ka ;)

pühapäev, 23. november 2014

Kiire ülevaade

Uus nädal on jälle mööda saamas. Mõtlesin, et annan teada, millega perenaine ja peremees vahepeal tegelenud on. Mina, Peedo endiselt mõnulen ja naudin elu. Harva saan välja, perenaine ja peremees jätavad mu voodi valvesse.
Nädala alguses nad käisid koos kahe india poisi ja ühe poola kursusevennaga sadamas hispaania okeanograafia laeva peal. Poola kutt Jan oskab hispaania keelt, aga teised ju ei oska, niisiis laeva meeskond üritas neile inglise keeles laeva ja varustust tutvustada. Poisid noogutasid koguaeg kaasa, aga perenaine ei saanud vist sellest jutust väga midagi aru, vaatas lihtsalt ringi ja otsis tuttavaid sõnu. Pärast jagasid meile nänni ka - kaarte, kleepse, külmkapimagneti ja igast brosüüre ilusas inglise keeles. Brošüürid oleksis võinud olla esimesed asjad, mis nad annavad, sest siis perenaine oleks ka saanud kaasa noogutada. Põhiliselt uurivad nad merepõhja, vee ja seal olevate elukate olukorda. Neil oli seal selline lahe kaamera kah, mida sai siis laeva pealt juhtida (boys and there toys), kaamera võis minna kuni 2000m sügavusele, mis on täitsa piisav :) Pärast jalutasid mööda rannajoont edasi, imetlesid jahte ja purjekaid - olid ilusad ja suured ja kallid.  Poisid silmasid poodi ja läksid õlle järgi - üks india tüüp ostis long dringi hoopis :D Neile meeldivad magusad asjad! Perenaine ei ostnud - kui sa jood, siis on vaja pissile minna (pärast oli hea itsitada peremehe üle, kui tal häda oli ja koju kiirustama pidi). Randa istuti maha, nauditi päikeseloojangut, aind et päike ei loojunudki vette, hoopis linna taha, väga kummaline ja harjumatu vaade. Sellegi poolest oli ilus ja mõnus olemine neil. India tüübid nägid kedagi ujumas ja nad olid nii imestunud, et kuidas nii külmas ujuda saab ?!?!!(põhjamaalasena on naljakas neid kuulata - nende külm ei ole üldse see külm, mida meie külmaks peame) Õhtu tipnes sellega, et meie seljatagant seltskonnast läks üks hollandi neiu ujuma pesus ja india tüübid olid suures hämmastuses :D Õlu sai otsa ja kodu poole hakati astuma. Ja kodu teele jäi ka toidupood, mistõttu peremees pidi veel ootama enne kui WC-sse sai :) India poisid istusid metroos ringi, sest meie liiniga oleks pidanud kõndima 10-15min, ja teise liiniga said nad 1min kaugusele kodust. Neile ei meeldi kõndimine väga - kodumaal nad ei pea kuskile kaugele minema, kõik on kohe samal tänaval olemas tavaliselt. Ja kui ei ole, siis rolleri või autoga minnakse.
sadam
Nänn

Ahjaa perenaine käis shoppamas meestepäeval - ostis endale selle imeõhukese saunalina, mis kuivab kiirelt ja võtab vähe ruumi ning kinkis peremehele ka sellise. Peremees oli meelitatud ;) Nii tore, et siin on selline pood nagu Decathlon - odavad spordiriided jms. Sellega perenaise shopping ei lõppenud - meil olid siin suht tuulised ja jahedad ilmad. Uut jakki oli vaja perenaisel, lisaks ta oli lubanud tädile, et ostab endale midagi ilusat. Niisiis H&M aitas hädast välja, soojem jope olemas (emme võib ka nüüd rahul olla). Poest välja tulles muidugi avastas perenaine, et ilm on väga soe, jakki ei olnud üldse vaja. Päike paistis ja ilmselt +19kraadi ja tuult üldse ei olnud :) Funfunfun!
Peremehe ja perenaise uued rätikud

Aitäh! Ostsin endale midagi ilusat ja sooja, et kõik rahul oleksid :)

Neljapäeval, 19.11 oli jälle hästi ilus päikseline ja tuuleta ilm, natuke pilvi oli, aga need ei seganud. Perenaine hommikusöögi ajal otsustas, et läheb täna uuesti mäele (peremees oli ammu juba koolis ja ilmselt sõi juba lõunat). Esimene viga oli liiga palju riideid, aga neid saab ju õnneks alati vähemaks võtta. Niisiis mäejalamil sai dressikas ära võetud ja siis ülepoole kõmpima hakatud. Suht vaikne oli, rahvast ei olnud. Ja siis järsku olid sõjaväelased täisvarustuses (püssidega ja puha) perenaisel vastas kambaga. Perenaine mõtles aind oi-oi relvad, liigu edasi, liigu edasi. Aga nad olid sõbralikud, tervitasid ja naeratasid kenasti. Poolel teel tippu on vaatepunkt ja joogipunkt, seal täitis perenaine ainult joogipudeli ja läks edasi, sest rahvast oli seal bussitäis- ekskursioon vist... Enne tippu jõudmist tuli veel salk sõjaväelasi relvadega vastu, aind siis perenaine enam ei kartnud ja julges juba naeratada ja Hola! öelda :) Viimased meetrid tippu ja oi näe kellegi päikseprillid - kedagi ei olnud, kellele neid anda, seega ma sain omale uued päikseprillid.

Igal juhul ilm oli super ja vaade oli vägev. Perenaine istus mäe äärele ja nautis päikest ja iseenda seltskonda (muidugi vahelduva eduga rühkisid jooksjad mäest üles ja naeratades holatasid nagu ikka siin päikese all inimesed teevad :) ) Mõnusa muusika saatel möödus tund ja siis pidi perenaine alla liikuma hakkama, sest oli vaja jõuda toidupoodi, et peremehele süüa teha, tal oli ju pikk koolipäev. Perenaisel oli veel alla minna 30m, kui juhtus see, mida ta oli algusest peale kartnud - ta kukkus ja väänas jala välja. Ta tõusis kiiruga püsti, proovis paar korda kas jalg liigub ja siis astus kiirelt edasi, et enen koju jõuda kui valu saabub. Noh päris valuta ei läinud aga koju jõudis ja siiani elus ka :D Jalg aga oli nii palju siiski valus, et üksi poodi minema ei hakanud, saatis peremehele WhatsAppiga sõnumi, aga peremees ei saanud seda kätte. Tuli koju oli pahane, et ta sisse ei saanud, sest uksekell oli liiga vaikne, et ma seda kuulnud oleks ja siis oli näljane ja kuri niisama - teate küll ju kuidas nälg meid kurjaks teeb. Asjad selgeks räägitud ja peremees leidis miskit hamba alla ja läksid koos ikka poodi, sest perenaine tahtis šokolaadi ja jäätist ja peremees üksi neid asju ei osta. Longates tagasi ka ja elu nagu lill! Järgmine hommik võttis perenaine teibid maha (aitäh kallid füsiod ja kaastöötajad, kes teda sellega varustasid;) ). Tundus, et hüpekas paigast, mis seal ikka peremees võttis jala kätte ja tegi nii nagu perenaine palus ja raksiti see paika läks. Enamik valust kadus kohe ja liikuvus taastust. Natuke siiski on turset - aeg parandab kõik haavad :) Aga jah perenaine tahtis parimat, aga välja kukkus ikka huvitavalt - mingi elu õppetund?!

Terve nädala oli perenaine omale keelekursust otsinud. Google abiga sai kõik koolid läbi vaadatud ja hinnakirjaga paistis silma BCN Metropol - E-R kell 9.30 kuni 11.30 ja nii 4nädalat järjest. Perenaine annab teada, kuidas õpingud lähevad. Esmaspäeval alustab ;)
Perenaine sai nendega isegi suht kiirelt kontakti ja siis selleks, et mitte lampi ülekandega maksta, läks ise kohale, veidi longates, aga õnneks oli vaja sõita aind metrooga ja kohale jõudiski. Sai regatud ja makstud. Raamatu sai ka endale ja NO REFUND tšeki. Aga ilm oli nii mõnus, uskumatult soe, jakk oli ülearune - ütlevad, et need on viimased soojad ilmad. Et te väga kadedad ei oleks siis niiskus on ka umbes 90%.
Eile käisime õhtul placa Espanyal Magic fountaini vaatamas. Vägev! Selline värvide mäng ja kui suur purskkaev see oli :) Ilus!

Minu uued sõbrad
Mitte nii õnnelikud enam kui Tauno ka on :)

Purskkaev


Täna on pühapäev ja teate, mis pühapäeva hommik tähendab - PANNKOOKE! Pannkoogid, jäätis ja õunamoos :)







Nomm-nomm! Järgmiste juttudeni!

pühapäev, 16. november 2014

Külalised kodumaalt :)

12.11 saabusid Anna-Liisa ja tema sõbranna Barcasse, aga olid nii väsinud lennust - öine Milano avastamine ja siis hommiku Barcelonasse. Perenaine otsustas siis üksinda minna mäge avastama, peremees ju õppis eksamiks. Perenaine jõudis poolele teele tippu, siis väsis ära ja tuli alla tagasi, kõht läks ka tühjaks.
Neljapäeval, 13.11 pidi perenaine eesti naistega kohtuma placa Espanyal, et sealt edasi Olümpia mäele minna. Kell 12.10 selgus, et nad olid eksinud. Niisiis perenaine istus pingile ja nautis päikest. Kuulis imelikku piiksumise häält selja taga ja ennäe leidis sõbrad rotid :) Siblisid seal kahekesi ringi (neid ei saanud pildile, liiga kiired).
Kell 12.45 selgus, et nad olid mere ääres, ehk siis vastupidises suunas kõndinud. Aga siiski lõpuks kohtusid nad perenaisega :) Sai jalutatud kunstimuusemi juures, väikses botaanikaaias ja siis mäest üles Olümpia värgendusi vaatama. Vaade oli vinge ja võimsad ehitised (Y) (otsige ise pilte googlest Montjuic - perenaine nautis ise vaadet ja pilte ei teinud)
Niih aga mäe otsas pidi olema ka kindlus (peremees ütles) - edasi mäest üles, natuke seiklesid need kolm eesti naist, aga lõpuks leidisid tee jälitades rootsi või taani kutte ja siis otsustasid, et läheks hoopis siit mäest otse üles saab kiiremini - saidki :D Jalutasid ringi ja siis avastasid, et on näljased - sai tagasi alla rännatud enne päikseloojangut ja lahku mindud. Perenaine koju, sest peremees tegi vaheeksami täna. Lohutuseks poes käik ja koju tagasi minnes selgus, et india poisid teevad süüa meile kõigile :) Kana ja riis - mitte päris selline nagu te ette kujutate - pange sinna hästi palju india vürtse ja värvige riis kollaseks, siis saate midagi sarnast. Maitse väga hea - süüa nad teha oskavad ;) Juua ei oska - ei kannata üldse, pisikesed kehad ka teistel. Peremees ja teised tüübid arutasid motikatest ja mootoritest ja motoinimestest, kellest perenaine midagi ei tea muidugi. Tahtis juba magama minna, aga siis üks india poiss (mitte korterikaaslastest) avastas, et perenaine on füsioterapeut ja That´s so amazing and wow cool! Ja hakkas eputama, et ta on crossfiti tegija ja et see on parim treening ja ainult crossfit teeb sind tugevaks ja võite arvata, mis sellest vestlusest välja tuli :) Ei-ei kakluseks ei läinud, lihtsalt kumbki ei saanud oma seisukohta selgeks teha kas siis keelebarjääri või liigse alkoholi sisalduse tõttu. Niiet perenaine ootab uuesti kokkusaamist selle crossfitteriga, et teada saada, mida ja kuidas ta ikkagi teeb. Õhtu lõppes rahuliku jutuajamisega kolmekesi koos ühe korterikaaslase Z-ga.
Hommiku kõik india tüübid olid hämmingus, et mis eile juhtus? Nad ei mäletanud - amatöörid ja ütleme niiet peremees tunneb end siin joomises nagu kuningas! Ei peagi liitreid viina sisse kaanima, piisab vaid kui lendad kuskile kus on little people ilma viinajoomiskultuurita ja võidki end nii tunda :)
Aga muidu nad on väga toredad ja sõbralikud tüübid - alati naeratavad :)
Reede, 14.11 oli vihmane ja see päev sai pmst maha magatud. Koguaeg ka ei jõua rännata mööda linna ringi - puhkama ka peab ;)
Laupäeval, 15.11 läksid perenaine ja peremees La Sagrada Familiat  ja Parc Güelli avastama - nad unustasid minu koju :( Kuulujuttude järgi tiirutasid ümber Sagrada, tegid mõned pildid. Kohtusid eesti naistega jälle - peremehel ja Liisul siiras taaskohtumiserõõm :) Mindi koos parki otsima - leiti mingid vaateplatvormid - vägev vaade. Lõpuks jõuti ka Parc Güelli - pettumus kahjuks, ootasid enamat. Matkatud sai palju ja kõht läks tühjaks, niiet mindi jälle lahku ja koju ära. Eesti naised loomulikult läksid shoppama ja välja sööma ja Pedrodega jutustama :)
Peremehe super pildistamisoskused ;)



Peremees teel vaatetorni :)

Peremees perenaisele: "Siin ma võin küll sinuga pildile tulla"
Pühapäeval (16.11) ehk täna läks perenaine koos eesti naistega Camp Nousse - kallis pilet, üsna põnev muuseum (meelde jäi unicef - more than just a club, 1899, Messi, palju karikaid ja nad tahavad selle veel suuremaks ja ilusamaks renoveerida), üüratu suur staadion, suur suveniiri pood, kus kõik on rahaks tehtud - suvalisele asjale embleem peale ja saabki palju raha jälle küsida.
Ahjaa tuli välja, et seal on ära märgitud ka eesti - meil õpetatakse ka katalaani keelt!

Päeva tipphetk perenaisel - riietusruumides olevad teraapialauad
Pärast tulid naised meile, perenaine tegi süüa ja siis söödi ja jutustati. Kõht täis, hea olla, mindi mäe otsa. Teel käidi läbi campuse alalt ja siis üles- kuidas siis muidu kui mitte üles :D Teekond kokku oli 8.49km ja võttis aega 2h 22min, sest see vaade oli lihtsalt hingemattev. Päevavalguses sai mindud, päikseloojangul üleval ja pimedas tagasi. Vapustav vaade! (seda poleks kuidagi saanud pildile niiet jäid tegemata need pildid)
Elu on super, meie oleme super ja loomulikult ka teie olete super! Head ööd!

esmaspäev, 10. november 2014

El Port de la Selva, Cap de Creus II Rogaine 2014

Reede hakkas igavene siblimine pihta. Mindi poodi, et kõik vajalik osta - ühel võistlejal pidi 6h rogainiks kaasas olema jook, termotekk, pealamp/taskulamp, vile, tuulekas ja siis veel meeskonna peale esmaabi KIT ka. Tundub nagu liig ühe lühikese võistluse jaoks? Peremehelegi tundus nii, aga kui pärast võistlust 1h jooksul täiesti kottpimedaks läks ja ilm enne seda juba 10minutiga kuumast päiksest pilviseks ja väga-väga tuuliseks läks, muutus ka peremehe arvamus - päris mõistlik varustus. Peremees viis perenaise Decathlon shoppingule reede ja ostis võistlusele sööki-jooki (batoonid, power gel jne). Perenaine osutas poes ka termotekile (hind 2,99eur), aga peremees ütles, et hiljem tuleb võtab selle. Jah õigesti arvasite ta unustas selle ning jooksis hiljem kodust sellele uuesti poodi järgi.
Laupäev algas kell 5.50 - riidesse, sööma ja minek. Saime autoga (istusin terve tee seljakotis, sõitsin jänest). Juhiks orienteeruja noor Pau. Võttis sõbra ka peale. Kohale jõudsime umbes 9.30, siis perenaine kohtas eestlast ja peremees saigi oma tiimiga kokku. Võistluskeskuses pissi paus, siis edasi starti. Start oli viidud suht mägedesse umbes 30min kõndi võistluskeskusest (jumal tänatud, et ma ikka seljakotis olin ja ise ei pidanud kõndima mäest üles, perenaine vedas ;) ). Kell 10.40 saadi kaardid kätte ja kell 11 läks jooks lahti.


Mina ja perenaine matkasime jalutades tagasi auto juurde, et asjad ära viia - ilm läks ju kuumaks. 




Parklast alustasime teekonda randa. Randa läksime mööda teed, möödusime ka väikesest jalgrajast aga arvasime, et see ei vii sinna alla randa tervelt (hiljem tulime sealt üles loomulikult ja täiesti korralik jalgrada oli). Niisiis mööda teed, aga samas ei viitsinud ka ringiga minna, leidsime väikse värava, mis viis majade vahelt otsi-kohta-kus-sa-saad :D ja saimegi alla randa. Inimesed ujusid, paljalt ja kedagi ei huvitanud, et tulime. Kuna vahtima ei tahtnud jääda, siis liikusime edasi jalgteele -Vaateid ja ilma nautima!















Vahepeal väike lõuna ja puhkepaus perenaise jalgadele.



Sõin kõik leiva ära- tulge külla ja tooge juurde musta leiba :)

Inimesed oli jälle nii sõbralikud koguaeg tervitavad, võistlejad tulevad sulle vastu ja ainult Hola!-Hola! :) äge! Vaated olid hingematvalt ilusad, nagu kõnniks filmis, et 3D prillid peas ja ahhetad ja imestad "Nii ilus ongi, vä?" 
Leidsin endale puhkekoha :)
 
Tagasi võistluskeskusesse/sadamasse jõudsime poole nelja paiku. Väike puhkepaus jalgadele ja ristsõna mõistusele- perenaise tädi teab, mis on hea ;) 
Mõni minut enne kella 17 ja finišis nad ongi. III koht IHOS NORDICUS II teami poolt - Palju õnne! 

Meeste klassi I koht, sest veteranid on seal ees :)

pühapäev, 9. november 2014

Lähedasemad aiad ja ülikoolilinnaku ülevaatus

Neljapäeval läks perenaine vaatama, kus peremees koolis käib. Kõige pealt Parc de Pedrables, mis on kohe ülikooli kõrval ja nö osa linnakust. Perenaise kiired jalad viisid ta sinna 15minutiga. Tal oli aega ja pildistas natuke väravaid - ilm oli ilus :)



Otsi pildilt peremees!
Seal pargis lendavad vabalt papagoid ja kassid ka longivad ringi. Peremehel oli vahetund - seal need 1h pikkused. Sõi pargipingil perenaisega lõunat ja siis näitas talle ümbrust. Suletud kunstimuuseum ja bambuse võsa :)


Ülikooli linnak oli üsna lihtne ja pikk. Perenaine nägi seal sees ka mingit aparatuuri no nii umbes väga-väga suure ruumi suurust, aga kuna talle ei jäänud sellest midagi meelde, siis sellel hetkel rohkem ei peatu :)
Edasi läks perenaine üksi, sest peremees peab õppima ja seda ta ka siin teeb. 10min hiljem leidis ta end Roserar De Cervantes´i pargist. Roosiaed, mis siis ilmselt kevadel ja suvel on palju õitsvam. Perenaine istus pingil ja mõnules päikse käes, vanem meesterahvas lähenes ja rääkis siis katalaani või hispaania keelt. Perenaine sai esimest korda öelda No habla Espanol! Mees naeratas ja lehvitas ja läks edasi. Inimesed on õnnelikud ja lahked :)

 Viimane pilt aiandus huvilistele:
Pargid on siis ilusad ja puhtad :)

kolmapäev, 5. november 2014

Põnevust Barcelona õhtusse

Täna õhtu kell 22.00 ajas mind aknale hääl, mis kostus kui kari lehmi liiguks linnas ringi, aga lehmi pole kuskil. Perenaine seletas, et see oli protesti üritus Hispaania valitsusele, et nad rahvahääletuse ära keelasid. Kell 22.17 saabus jälle vaikus ja tüübid said uuesti õppima hakata :)
Eks elame ja näeme, mis 9ndal juhtuma hakkab :)

Perenaine on kohal :)

Eile kell 23.20 kohaliku aja järgi sai perenaine lennukist välja ja oh imet pagaski oli kenasti olemas ja täiesti terve. Ärevust ja elevust ja natuke pisaraid, aga ta on siin :) Ilm on päikseline, aga pisut jahe - perenaine ütles, et tuleb siis kui jahedamaks läheb :D Aknast avaneb meil selline vaade  :)
Eile oodati teda väga siia - uued korterikaaslased olid teinud tacosid (sealihast, mida nad ise ei tohiks usu järgi süüa) Perenaine on meelitatud :) Hea tulla kohta, kus sa oled oodatud (eriti kui kodumaalt tulek nii emotsionaalseks kujunes)!
Pagas sai ka lahti pakitud - kappe siin toas jagub. Ainuke äpardus, mis pagasiga oli, et kogu perenaise kosmeetika jms oli ühes kotis koos (ja õnneks kilekotiga riietest eraldatud) ning kõik lõhnab nüüd tema parfüümi järgi :D aga pudel on terve niiet saab veel parfüümi muidu ka peale panna.
Mõned pildid toast...


Ja suur-suur aitäh kõigile, kes kaasa elavad meile :) Preili Katoova tegi väga vahva üllatuse - märkmik ja värvipliiatsid, et ikka perenaine kirjutaks ja joonistaks - saab tehtud!