Ellujääjad

Nonii nädal algas eksamiga - AFM advanced fluid mechanic - see oli päris karm eksam. Tore, et ma ei pea selliseid asju lahedama :) Muide esmaspäeval perenaine koristas jälle, kui teised tüübid eksamil olid, mina peitsin end teki alla.

Teisipäev möödus uuesti suures õppimisehoos - igal ühel omad asjad millega tegeleda. Kolmapäeva peremees jätkas õppimist, perenaine aga läks sõbrannaga kohvitama ja hispaania keelt õppima. Tal oli olnud päris tore vahelduseks naisterahvaga näost näkku suhelda.Enne koju tulekut käis postkontorist ka läbi, sai isalt jõulupaki (postkontori rahvas teab teda juba, tihe külastaja), ja õhtul tegi perenaine ettevalmistusi leivateoks. Neljapäeval oli peremehel viimane eksam - PDE partial diferential equations - ei olnud kõige raskem, aga kui viimased kuu aega on möödunud õppimislainel ja viimased 2nädalat sellest on ainult õppimine olnud, siis võib olla ei tule nii hea tulemus kui loodetud. Tulemusi saavad alles paari nädala pärast. Neljapäeval pärast eksamit juhtus üks vahva asi - perenaine oli ju koristanud teiste eest viimased kaks korda, et tüübid saaksid rahus õppida - peremees tegi ettepaneku, et tüübid võiksid perenaist kuidagi tänada ja väike india tüüb mõtles välja teostuse. Igal juhul perenaine istus oma toas koos peremehega ja järsku hakkas kellegi arvutist kostma hääl Maarja - maarja, maria, marja ja siis otsast peale (muide ma teadnudki, et mu nime nii mitut pidi saab hääldada :D). Perenaine oli nii segaduses, et mis asi see on. Lõpuks läks vaatas söögilauale ja seal oli arvuti, kust see hääl tuli, sellel silt vaata videot - videos tüübid kõik tänasid perenaist kenasti korda mööda ja video lõppedes pidi perenaine vaatama kööki. Köögis oli ahju peal silt - ahi on hõivatud, aga... külmkapp ei ole :) Külmkapis oli Tiramisu jäätisekook -väga maitsev! Perenaine oli väga liigutatud, ta ei osanud sellist asja üldse oodata. Tüüpidega koos elamine võib tore ka olla :) PS! ahi oli hõivatud, sest seal küpses mustleib sees :)

Video ja tort - aitäh :)

Õhtu toimus ühe peremehe kursavenna juures pidu, sessi lõppu ikka vaja tähistada. Kohal oli peaaegu terve peremehe kursus- kõik tüübid ja enamus indiast :) Aga vahva oli - õlu, pitsa ja tore seltskond!  Perenaine sai rääkida ühe hispaania neiuga - enamasti inglise keeles aga lõpuks ka natuke hispaania keeles. Ühest keele keskonnast teise üleminek võtab veidike aega... Koju jalutasime, isegi india tüübid jalutasid tervelt 5km, kella 5 hommikul olid kõik kodus ka vist - minu nad jätsid koju, sest ma olevat liiga paks ja noor :( Aga vähemalt sain ma senikaua voodis üksi laiutada.
Järgmise päeva magasime peaaegu maha, sõime ja käisime toiduvarusid täiendamas. Üks india poistest sai oma perelt paki - 10kg toitu põhimõtteliselt, magusaid ja soolaseid asju, vürtse jms mida siin ei müüda. Neil võib päris keeruline täiesti erinevas keskkonnas olla nii kultuuriliselt kui ka söögi poolest. meil oli jutuajamine ühe teise korterikaaslasega - väikse india poisiga. Ta rääkis, et näeb tänaval vanureid kõndimas,kes suudavad vaevu liikuda ja nad on kas üksi või oma kaasaga ning ta oli siiralt mures, et miks nende lapsed ei hoolitse nende eest - where are their children??!! Selle peale meenus perenaisel oma vanaema jutustatud lugu: Elas kord üks vares, kellel oli 3 last. vares oli sunnitud ühel päeval oma lapsed üle veekogu tassima. Ta tegi seda ükshaaval, esimesena võttis oma kõige vanema lapse. Keset järve küsis ta lapse käest - milline soovid sa suureks saades olla? Laps vastas: Ma soovin sinu eest hoolitseda nii nagu sina hoolitsesid meie eest. Vares kukutas see peale oma vanima poja vette. Järgmisena võttis ta keskmise poja ja kordus sama stsenaarium ja poeg vastas nii nagu esimenegi ja vette ta kukutati. Viimasena võttis vares oma noorima poja ja küsis: Milline sa soovid suureks saades olla? - Tahan olla täpselt nagu sina - hoolitseda OMA poegade eest! ja seda poega ei kukutatud vette  ;) meie ühiskonnas soovitakse, et noored saaksid elada nii nagu nemad seda tahavad ja meil on vanemate poolt antud vabadus oma unistusi jälgida - see ei tähenda, et meie oma vanemaid ei austa, vaid meie vanemad ei soovi olla meie unistustele takistuseks. Indias on väga oluline hoolitseda vanurite eest, neile kohe meeldib kui nende eest hoolitsetakse - seega on kultuuriliselt kõik väga erinev. Euroopas tehakse kõik selle heaks, et inimene tunneks ennast võimalikult täisväärtusliku inimesena (ideaalis) ning ta ei peaks kellestki otseselt sõltuma (loomulikult on erandeid) - nende ühiskonnas on see vastutus tervenisti pereliikmete kanda - mina su üles kasvatasin ja aitasin ja kuni minu surmani oled sa minu võlglane. Väga must-valge kirjeldus, aga nii vist on...
Laupäeva hommiku sõitis üks korteri kaaslastest 3nädalaks koju Indiasse, panime talle leiba natuke kaasa. Õhtu vaatasime väikse india poisi, peremehe ja perenaisega filmi "Mandariinid". Inglise keelsed subtiitrid polnud küll nii head, aga siiski täiesti arusaadavad naljad ikkagi ja india poiss kiitis meie filmi :)
Pühapäev algas traditsiooniliste pannkookidega, leiva tegu ka, sest meie leib lendas Indiasse :D pärast käisime trenni tegemas, okei-okei mina istusin voodis, aga peremees ja perenaine tegid trenni. Ilm oli kena ja soe. Muidu on siin suht jahedavõitu jälle, päeval +13, öösel +6!
Muide leib läheb iga korraga paremaks :) Tulge külla maitsma!

Perenaine ka asjalik...

Perenaise isalt saadud paki sisu Peedo hoole all